Võistlusmäärused

print

Eesti Veeremängude Liidu võistlusmäärused
BOWLING

1. Võistluste korraldamine
1.1. Eesti Veeremängude Liit (EVML) või EVML-i bowlingu sektsiooni kuuluva klubi poolt korraldatud võistlusel peab lähtuma antud võistlusmäärustest.
1.2. Võistlused viiakse läbi EVML’i bowlingu sektsiooni juhatuse poolt heaks kiidetud radadel ja vahenditega.
1.3. Kui võistlus on avatud kõigile Eesti mängijatele siis nimetatakse võistlust rahvuslikuks.
1.4. Kui võistlus on avatud kõikidele mängijatele, kes kuuluvad teistesse WTBA (World Tenpin Bowling Association) kuuluvatesse liitudesse, siis võib võistlus olla rahvus­vaheline, kui see on eraldi selliseks tunnistatud vastavalt WTBA poolt kehtestatud korrale. Rahvusvahelist võistlust saab korraldada vaid EVML’i bowlingu sektsiooni juhatuse loal. Rahvusvahelistel võistlusel tuleb järgida WTBA võistlusreegleid, EVML bowlingu sektsiooni juhatus võib määrata võistlustele vaatleja seda jälgima.
1.5. Kutsevõistlus on võistlus, kus osavõtjate arv on piiratud ja see võib olla rahvuslik või rahvusvaheline võistlus, olenevalt sellest, kas osavõtjad on Eesti mängijad või ka mängijad teistest WTBA kuuluvatest liitudest.
1.6. Kui EVML’i bowlingusektsiooni mittekuuluv organisatsioon või üksikisik soovib korraldada bowlinguvõistlused, kuhu oodatakse osa võtma EVML’i liikmeid, peab korraldaja nõu pidama EVML’i bowlingu sektsiooni juhatusega võistluste mängu-programmi, reeglite ja ajakava üle. Kui mõlemaid osapooli rahuldavat tulemust ei saavutata, võib EVML’i bowlingu sektsiooni juhatus mitte soovitada oma liikmetel osalemise antud võistlustel.
1.7. Nii individuaalsed kui ka võistkondlikud võistlused (kus mängitakse individuaalsed tulemused) mõjuvad alati mängijate võistluskeskmisele, kui võistlused vastavad EVML’i nõudmistele ja kui EVML’i pole laekunud kirjalikku märkust nende nõudmiste rikkumise kohta ning mille kohta laekub EVML’i võistluste ametlik protokoll. Võistluste tulemused kaasatakse AVK-sse vastavalt protokolli laekumise kuupäevale.
1.8. Võistlejad võistlusvoorudesse tuleb alati (kui ei ole mingeid segavaid asjaolusid) määrata loosimise teel. Võistkondlikes võistlustes peavad osalevate liikmete nimed olema üles antud vähemalt enne võistkonna esimese liikme võistlussoorituse algust (see puudutab ka vahetusmängijaid).
1.9. EVML’i poolt korraldatavatele ja/või tema poolt heaks kiidetud erivõistlustele, nagu näiteks Eesti meistrivõistlused, karikavõistlused ja esinduskoosseisu valikuvõistlused, võib määrata lisatingimusi ja -soovitusi, mille EVML’i bowlingu sektsiooni juhatus kinnitab eraldi.
1.10. EVML’i bowlingu sektsiooni juhatus võib võistluste korraldajalt nõuda garantiid (tagatisraha tasumist), mis katab võistluskuulutuses märgitud auhinnafondi.
1.11. Võistlusi võib korraldada järgmistes võistlusklassides :
* Üldine (mehed ja naised ühises arvestuses)
* Mehed
* Naised
* Noored kuni 14.a. (kaasaarvatud)
* Juuniorid kuni 18.a. (kaasaarvatud)
* Seeniorid alates 50.a.
Vanuseklassidesse määratakse mängija tema sünnikuupäeva alusel 31.08 seisuga, vanuseklass kehtib kuni hooaja lõpuni. Seenioride puhul määratakse vanuseklassi kuulumine võistluse alguse kuupäevaga.

2. Bowlingurada ja vahendid
2.1. Kõikidel võistlustel peavad rajad, kurikad, pallid ja teised vahendid vastama WTBA võistlusmäärustele (peatükk 9 „Varustuse spetsifikatsioon“). Võistleja on ise vastutav oma mänguvahendite vastavusest normidele. Normidele mittevastavate vahendite kasutamine toob kaasa tulemuse tühistamise.
2.2. Radade hooldus peab vastama etteantud normidele (saalide tehnilise seisukorra hindamise kriteeriumid).
2.3. Enne võistluste aktsepteerimist on EVML’il õigus kontrollida radade ja teiste vahendite vastavust määrustele. Rajakontrolliks moodustatakse EVML’i bowlingu sektsiooni juhatuse ettepanekul kontrollikomisjon. Tehnilistele tingimustele mittevastavatel radadel saavutatud tulemusi ei võeta arvesse edetabelite määramisel ja AVK arvestamisel.

3. Võistluse korraldaja kohustused
3.1. Võistluse korraldaja on kohustatud :
  a) enne võistluse väljakuulutamist informeerima kirjalikult EVML’i bowlingu sektsiooni juhatust võistluste korraldamisest, esitades andmed võistlusjuhendite, toimumisaja, toimumiskoha, õlitusprofiili, peakohtuniku kohta;
  b) teavitama võistlustest vastavalt etteantud korrale.
  c) kontrollima, et rajad, millel võistlused toimuvad, vastavad EVML’i poolt kehtestatud normidele;
  d) määrama võistluste peakohtuniku ja vajadusel muud võistlustega seotud isikud;
  e) kontrollima, et kõik käsitsi peetud võistlustabelid kontrollitakse, ka siis, kui mängija on oma allkirjaga võistlustabeli heaks kiitnud;
  f) vastutama, et auhinnad vastavad võistluskutses märgitule ja jagatakse vastavalt avaldatud võistluskutses määratud korrale, samuti auhinnafondi garantii õigeaegse laekumise EVML’i pangaarvele, kui selline on korraldajatele määratud;
  g) tegema EVML’i kirjaliku kokkuvõtte võistlustest 7 päeva jooksul pärast võistluste toimumist. Võistlustulemused loetakse ametlikeks vaid peale protokolli laekumist EVML’i bowlingu sektsiooni juhatusse;
  h) tegutsema saali või EVML’i poolt etteantud juhendi kohaselt, kui saavutatakse tulemus, mis on rekordikõlblik.

4. Võistlustest teavitamine
4.1. Kõikidest EVML’is registreeritud võistlustest teavitavad võistluste organiseerijad, kas võistluskuulutuse kaudu bowlingusaalides või otse klubisid või mängijaid, kes on kutsutud osalema võistlustel.
4.2. Võistluskutsel peab olema märgitud võistluse klass, toimumise aeg, koht (saal), võistlustüüp, eelvõistluste ja finaali mänguviis, osavõtumaksu suurus, võistluste korraldaja, peakohtunik, auhinnad, viimase eelvõistlusvooru toimumise aeg ning uuestimängimise võimaluse, kui see on võimalik.

5. Peakohtunik
5.1. Igal võistlusel peab olema peakohtunik.
5.2. Peakohtunik on kohustatud :
  a) kontrollima, et järgitakse võistlusreegleid ja vajaduse korral sekkuma vigade parandamiseks ning karistuste määramiseks.
  b) rahvusvahelistel võistlustel kontrollima, et võistlus toimub WTBA võistlusreeglite kohaselt
  c) kontrollima, et saalid peavad kinni etteantud rajahoolduse tingimustest.
5.3. Peakohtunikul on õigus määrata karistusi vastavalt punktile 22.

6. Osavõtumaks
6.1. Osavõtumaks tuleb maksta vastavalt võistluseks kinnitatud reglemendile, kuid peab olema tasutud enne võistlemise (võistlusvooru) algust. Võistluseks registreerumine eeldab, et maks sooritatakse, kui registreerumist ei võeta tagasi vähemalt 24 tundi enne võistlusvooru algust. Võistlejat ei lubata rajale enne osavõtumaksu tasumist koos sellest tulenevate tagajärgedega (hilinenud mängija).
6.2. Klubi vastutab tema liikmete osavõtumaksude eest otse korraldajate ees.

7. Võistlusriietus
7.1. Võistlusriietus peab olema korrektne. Peakohtunikul on õigus ebakorrektses riietuses võistlejat võistlema mitte lubada.
7.2. Reegli tahtliku rikkumise korral võib peakohtunik määrata osavõtumaksu suuruse trahvi.
7.4. Kingade tallad peavad olema puhtad rajale tulles ja nad peavad olema materjalist, mis ei riku rada ega muuda selle normaalset seisukorda.
7.5. Võistluse korraldajal õigus nõuda finalistidelt spetsiaalselt selleks puhuks valmistatud särkide kandmist TV-ülekannete ajal. Sel juhul peab korraldaja riietuse EVML-iga eelnevalt kooskõlastama ja vastav märge peab sisalduma võistluskutses/kuulutuses.

8. Hilinenud mängija
8.1. Hilinenud mängija võib alustada võistlust alates sellest ruudust, mida mängitakse temale määratud rajal või rajapaaril ja tal lähevad kirja vaid heidetud ruudud. Eelnevatesse, juba mängitud ruutudesse märgitakse tulemuseks 0 punkti.
8.2. Hilinenud võistlejale võib lubada võistelda hiljem, kui sobiv võistlusaeg on vaba ja kui võistluse normaalne kulg seetõttu ei takerdu.

9. Mänguviis
9.1. Võistlusi võib korraldada määratud sarjade arvuga võistlustena ja teha seda ühel või mitmel rajapaaril. Eelvõistlustel võib rajal mängida üksinda. Finaalides või vahe­voorudes tuleb ärajäänud võistleja asemele kasutada täitemängijat, kelle tulemus ei lähe lõpptulemuses arvesse.
9.2. Kaks või rohkem mängijat võib mängida samaaegselt samal rajal või rajapaaril. Kui kaks või enam mängijat mängivad samal rajal, peab igaüks neist sooritama etteantud järjestuses samasse ruutu reeglipärased heited.
9.3. Mängijal on eelvoorudes (kvalifikatsioonvoorudes) õigus soojenduseks vähemalt 5 minutit mängija kohta, soojendusaeg vahevoorudes ja finaalides reguleeritakse korraldaja poolt.
9.4. Võistluste korraldajal on õigus piirata vahetult enne võistluste algust harjutamist samas hallis.
9.5. Võistluste korraldajal on õigus määrata pikemaid harjutusaegu.
9.6. Mänguviisid :
Euroopa mänguviis
Mängija (või meeskond) mängib kogu sarja ühel rajal. Rajal võib mängida samaaegselt 1 või enam mängijat. Rajavahetuse reguleerib reglement või võistluse peakohtunik (juhul kui reglement seda ei reguleeri).
Ameerika mänguviis
Mängija (või meeskond) mängib sarja, kasutades selleks kahte kõrvuti asetsevat rada ehk rajapaari. Rajapaaril võib mängida samaaegselt 2 või enam mängijat. Rajavahetuse reguleerib reglement või võistluse peakohtunik (juhul kui reglement seda ei reguleeri).
Matš
Kaks mängijat (või meeskonda) mängivad samal rajapaaril. Parema asetusega mängija valib alustaja. Alustaja mängib ühe ruudu vasakpoolsel rajal. Teine mängija alustab parempoolsel rajal ning mängib kaks ruutu - esimese parempoolsel ja teise vaskpoolsel rajal. Vasakpoolsel alustanu jätkab mängimist sama süsteemi järgi. Kui mängitakse 2 sarja, siis mängitakse teine sari samamoodi, s.t. alustab mängija, kes alustas esimest sarja.
Round-robin ( igaüks igaühe vastu )
Kõik mängijad (meeskonnad) mängivad üksteise vastu tavaliselt ühe sarja vastavalt etteantud järjestusele, kus on ära määratud ka alustaja. Kui alustajat pole ette antud, siis valib parema asetusega mängija alustaja Omavahelise mängu võidu eest saab võitja boonuspunkte, viigi korral boonuspunktid poolitatakse. Soovituslikult on võiduboonus 30 punkti.
Stepladder
Finaali pääsenud mängijad mängivad omavahel üks või kaks sarja tavaliselt matš-mänguviisis. Kaotaja langeb välja, võitja jätkab.
Baker ( võistkondlik )
Baker-mänguviisis mängitavas võistkondlikus võistluses mängib võistkonna iga liige kordamööda samasse sarja ühe ruudu, kuni sarja lõpuni. Mängija vahetus võib toimuda ainult sarja lõppedes, v.a. juhul kui on tegemist vigastuse või haigushooga, mille kohta peakohtunik peab tegema iga kord eraldi otsuse.

10. Tehnikavead
10.1. Kui radade tehnikasse ilmub võistluste ajal viga, mida ei saa kõrvaldada kohe, peab võistluste peakohtunik otsustama, kas võistlejad võivad võistelda edasi teisel rajal. Kui võistlejad on sunnitud mängima radadel, mis ei olnud võistlemiseks algselt mõeldud (võistlusradade kõrvalrajad), on neil õigus 2 harjutusheitele rajal või rajapaari kummalgi rajal.
10.2. Kui kogu võistlus tuleb katkestada ja jätkata hiljem, siis jätkatakse samast seisust, kuhu võistlus pooleli jäi.
10.3. Kui kurikas puruneb või muutub muul viisil kasutamiskõlbmatuks mängu ajal, siis peab selle asendama koheselt teise kurikaga, mis peab olema võimalikult samalaadne kasutatavate kurikatega sellel rajal. Iga sellelaadne juhtum (kurika samalaadsus) tuleb eraldi kontrollida. Kurika purunemine ei mõjuta võistleja tulemust. Mahaheidetud kurikate arv loetakse üle, mille järel vahetatakse purunenud kurikas uue vastu.

11. Käitumine rajal
11.1. Alkoholi ja muus joobes võistlemine on keelatud. Reegli eiramine toob kaasa võistleja eemaldamise mängublokilt.
11.2. Mängubloki ajal (ka sarjade vahel) on võistlejatele suitsetamine ja tubakatoodete tarbimine keelatud. Juhul kui võistleja suitsetab sarja kestel, märgitakse jooksva sarja tulemuseks "0". Juhul kui võistleja suitsetab sarjade vahel, märgitakse järgneva sarja tulemuseks "0".
11.3. Mängutsoonis ei ole lubatud soojade suupistete/toitude söömine. Mängutsooniks loetakse radadele lisaks ka ala, kus asuvad otseselt võistlejatele määratud lauad ja toolid.
11.4. Veere- ega hoovõturadadele ei tohi teha mingeid märke, samuti ei tohi sinna ega kingade alla panna aineid, mis võivad rikkuda radasid või muuta nende normaalset seisukorda. Selliste ainete viimine mängutsooni on rangelt keelatud.
11.5. Mängija võib võistluse katkestada, teatades sellest peakohtunikule. Kui mängija katkestab vigastuse või mõnel muul mõjuval põhjusel, märgitakse talle kirja tulemuseks lõpuni mängitud täissarjade punktisumma (keskmise määramisel kasutatakse täissarjade arvu).
11.6. Mängija, kes valmistub heiteks samaaegselt paremal pool oleva mängijaga, peab andma eesõiguse paremal pool olevale mängijale. Mängija peab olema valmis igaks vooruks ja ta ei tohi viivitada oma heitesooritust, kui kõrvalolevad rajad (nii vasak kui ka parem) on vabad. Kui mängija teeb seda, siis loetakse ta nö. aeglaseks mängijaks (slow bowling) ja selline korduv tegevus võib viia karistusteni ( p.17 või p.22 ).
11.7. Palli pinna omadusi on keelatud muuta (lihvimine, poleerimine, vedelikuga puhastamine) sama katkematu võistluse sees. Kui palli külge nakkub ebanormaalset mustust tehnikavea tõttu, võib peakohtunik lubada palli puhastamist selleks ette nähtud ainetega. Palli pinnale ei tohi asetada ega kinnitada võõraid aineid ( näiteks märkekleepse jms. ).
11.8. Palli omaduste muutmine WTBA poolt aktsepteeritud vahenditega (www.worldtenpinbowling.com) on lubatud sarjade vahel, kui puhastamine või poleerimine ei toimu mängutsoonis ning see protseduur ei tekita viivitust võistluses. Palli omaduste muutmine muude kui eelnimetatud vahenditega on lubatud väljaspool võistlustsooni soojendusvisete jooksul ja võistlusvälisel ajal.
Palli omaduste muutmine ilma kohtuniku loata sarja kestel toob kaasa "0"-tulemuse jooksva sarja eest.
11.9. Pall loetakse mängija omandiks ja ilma palli omaniku loata ei tohi teine mängija seda kasutada.

12. Arvesseminev heitesooritus
12.1. Sooritus loetakse heiteks, kui pall vabaneb mängija käest ja ületab hoovõtu raja lõppjoone. Iga mängija poolt sooritatud heidet arvestatakse, kui seda ei ole vaja heita uuesti punkti 12.5 kohaselt.
12.2. Mängija peab mängima iga ruudu lõpuni.
12.3. Heide peab olema sooritatud ainult käe (käte) abil.
12.4. Heitesoorituseks ei tohi pallil kasutada liikuvaid ega eemalduvaid mehaanilisi abivahendeid.
12.3. Heitesooritusel tohib kasutada käe osana tõlgendatavaid statsionaarseid abivahendeid, kui käsi või osa sellest on amputeeritud.
12.4. Iga mängija vastutab ise kurikate õige paigutuse eest enne heidet. Peakohtuniku kaudu võib ta nõuda, et iga valesti asetatud kurikas asetatakse õigesti enne kui ta sooritab heite. Muudel juhtumitel loetakse kurikate õige paigutuse heaks kiidetuks mängija poolt. Puuduvat või rajal lebavat kurikat ei loeta õieti asetatuks.
12.4. Kurikad, mis sooritatud heite tagajärjel on maha aetud ja on jäänud lebama rajale või raja servadele, loetakse mahaaetuks ja need tuleb eemaldada enne järgmise heite sooritamist. Kui mängija siiski sooritab heite rajale, kui rajal või rennis on kurikaid lebamas, annulleritakse heide ja heide tuleb sooritada uuesti.
12.5. Kui heitesooritus jääb mingil põhjusel (reeglite erinev tõlgendamine või heite kohta tehtud protest – üleastumine jms.) ebaselgeks ja otsust ei ole võimalik teha kohe, peab mängija sooritama lisaheite või ruudu
12.5.1 Kui ebaselgus puudutab esimest heidet või kümnenda ruudu teist heidet (esimene heide – strike)
  a) Kui ebaselgus puudutab üleastumist, siis mängija mängib ruudu lõpuni ja teeb lisaheite täislauda.
  b) ebaselgus puudutab mahaaetud kurikaid, siis mängija mängib ruudu lõpuni ja teeb lisaheite nende kurikate pihta, mis oleksid olnud vaidlusalusel juhul püsti.
  c) Kui ebaselgus puudutab annulleeritud heidet, siis mängija mängib ruudu lõpuni ja teeb lisaruudu (s.t. nii esimene kui teine heide ).
12.5.2 Kui ebaselgus puudutab teist heidet või kümnenda ruudu kolmandat heidet, siis lisaheidet ei ole vaja, v.a. annulleeritud heite puhul. Sel juhul tehakse lisaheide neisse kurikatesse, mis jäid püsti siis, kui vaidlustatud heide sooritati.
Selle ruudu, kuhu lisaheide sooritati, mõlemad tulemused märgitakse tabelisse ja otsus jäetakse peakohtuniku otsustamiseks. Reeglina tuleb vaidlusalused juhtumid siiski lahendada koheselt.

13. Reeglitepäraselt mahaaetud kurikad
13.1. Kurikad, mis loetakse reeglipäraselt mahaaetuks:
13.1.1. palli või teise kurika poolt viskesoorituse tagajärjel mahaaetud kurikad.
13.1.2. kurikad, mis aetakse maha külgseinast või tagumisest põrkelatist põrganud kurika(te) poolt.
13.1.3. kurikad, mis aetakse maha teise kurika poolt kurikate tõstmise masinast seni kui kurikate tõstmise masin pole kurikaid teiseks viskeks üles tõstnud.
13.1.4. kurikad, mis toetuvad vastu külgseina või tagumist põrkelatti
13.2. Kui vahetult peale viskesooritust avastatakse, et esimesel või teisel heitel asetatud kurikad olid asetatud ebakorrektselt, läheb vise arvesse ja ja kurikad loetakse reeglitepäraselt mahaaetuks.
13.3. Kurikad, mis on heite tagajärjel liikunud, jäetakse oma kohale ja nende paigutus ei kuulu korrigeerimisele.
13.4. Purunenud või vigastatud kurikas tuleb esimesel võimalusel asendada võimalikult sarnases olukorras kurikaga.

14. Reeglitevastaselt mahaaetud kurikad
14.1 Heide loetakse sooritatuks, kuid mahaaetud kurikaid ei loeta punktideks, kui :
14.1.1. pall lahkub rajalt enne kurikateni jõudmist
14.1.2. pall põrkab tagaseinast või selle tagaosast tagasi rajale
14.1.3. kurikas puudutab allaliikuvat kurikate tõstmise masinat
14.1.4. kurikas on maha aetud teiseks viskeks juba üles tõstetud kurikate hulgast
14.1.5. soorituse ajal toimub üleastumine.
14.1.6. heide sooritatakse ajal, mil esimese viske tagajärjel mahaaetud kurikad on alles rajal või rennis ja pall puudutab kurikaid enne rajalt lahkumist.
14.2. Kui mängija saab õiguse lisaheitele ruudus, asetatakse kurikad kohale, kus nad algselt pidid seisma (kurikapesal)
14.3. kurikad, mis on liikunud ära kurikate alalt, kuid põrkavad sinna või rajale tagasi, jäädes püsti, loetakse püsti jäänud kurikateks.

15. Annulleeritud heide
15.1. Heidet ei loeta sooritatuks ja kurikad tuleb asetada uuesti paigale ning lubada mängijale sooritada uus heide, kui :
15.1.1. Sooritatud heite ajal või kohe selle järel (enne järgmist heidet samal rajal) märgatakse, et üks või mitu kurikat puudusid kurikate alalt.
15.1.2. Mängija või võistkondade esimesed mängijad mängivad valel rajal ja seda märgatakse enne järgmise mängija heidet, siis heide annulleeritakse ja mängija(d) sooritavad heite õigel rajal (radadel).
Kui rohkem kui üks võistkonna mängijatest mängib valel rajal, mängitakse sari lõpuni ilma muudatusteta ning järgmist sarja alustatakse plaanikohaselt rajalt.
15.1.3. Teine mängija, pealtvaataja või muu liikuv objekt segas mängijat füüsiliselt heite ajal enne selle lõplikku sooritamist. Sellisel juhul peab mängija kas nõustuma heite tulemusega või nõudma kohtunikult koheselt heite annulleerimist ja sellega kaasnevat uut heidet.
15.1.4. Kurikas või kurikad aetakse maha enne palli jõudmist kurikateni.
15.1.5. Pall puutub peale heidet kokku välise füüsilise takistusega enne kurikateni jõudmist.

16. Üleastumine.
16.1. Heitesooritus loetakse üleastutuks, kui mängija mingi kehaosa ületab heitejoone ja puudutab raja pinda või muud punkti teisel pool rajajoont.
16.2. Heide loetakse mittelõpetatuks seni, kuni mängija on rajal.
16.3. Kui mängija tahtlikult või kasusaamise eesmärgil astub heite üle, annulleeritakse heite tulemus selles ruudus märkides tulemuseks "0". See tegu viib samuti muudele karistustele, mis on loetletud eraldi punktis 22.
16.4. Üleastumine loetakse võistlussoorituseks, kuid mahaaetud kurikaid ei loeta tulemuseks. Kui üleastumine toimub mängija ruudu esimese heite ajal, siis pannakse üles algseis (täislaud), kui üleastumine toimus teise heite ajal, loetakse selle ruudu tulemuseks vaid esimese heite soorituse tulemus.
16.5. Sooritus loetakse üleastutuks, kui seda märkab üks või mitu samal rajal või rajapaaril mängivatest mängijatest või rajakohtunik või muu võistlustega otseselt seotud ametiisik, kuid automaat seda ei fikseeri või üleastumist jälgiv ametnik seda hooletusest ei märka.
16.6 Automaatse üleastumise fikseerimine loetakse üleastumiseks ja selle vastu ei saa esitada protesti, kui ei suudeta tõestada, et üleastumise fikseerimise seade ei tööta õigesti või kui pole muud selget tõendit selle kohta, et mängija ei sooritanud üleastumist.

17. Aeglane mäng (Slow Bowling)
17.1. Üheaegsel heitesoorituseks valmistumisel on mängijal eesõigus temast vasakul rajal asetseva mängija ees, samaväärne on mängija kohustus võimaldada kasutada sama eesõigust temast paremal rajal asetseval heitesoorituseks valmistuval mängijal.
17.2. Mängija peab minema viskele esimesel võimalusel, kui temast vahetult vasak- ja parempoolne rada on vabad.
17.3. Kui mängijal ei ole oma heitesooritusele minemiseks takistust (sh eesõigus vastavalt p 17.1., kohustus vastavalt p 17.2.), tuleb vise sooritada 30 sekundi jooksul takistuse äralangemisest. Vise loetakse sooritatuks palli vabanemisel mängija käest. Käesolevat reeglit on kohtunikul õigus kontrollida ajamõõtja abil, kusjuures erilist tähelepanu tuleb pöörata teistest märgatavalt mahajäänud radadele.
17.4. Kui punktides 17.1. – 17.3. sätestatut ei järgita, loetakse see ”aeglaseks mänguks” ja karistatakse alljärgnevalt:
1. kord: hoiatus (valge kaart, ei ole karistus)
2. kord: hoiatus (kollane kaart, ei ole karistus)
3. kord ja järgnevad korrad: (punane kaart, karistus - null tulemus mängitavasse ruutu)
Nimetatud hoiatused ja karistused kehtivad ühe mängubloki (nt 6-sarjaline eelvoor) jooksul.

18. Võistlustabeli pidamine
18.1. Üks sari koosneb tabeli kümnest ruudust. Üheksas esimeses ruudus saab iga mängija kaks heidet, v.a. kui esimene heide ajab maha kõik kurikad. Viimast (kümnendat) ruutu heidetakse 3 korda, kui esimene heide ajab maha kõik kurikad või kui teine heide ajab maha esimesest heitest üles jäänud kurikad.
18.2. Ametlikku võistlustabelisse ei tohi teha asjakohatuid märkeid.
18.3. Mängija on saavutanud STRIKE, kui ta on reeglipäraselt maha heitnud kõik 10 kurikat esimese heitega. Tabelisse märgitakse rist (X) sinna ruutu, kus see sooritati, vasakpoolsesse ülemisse lahtrisse. Ruudu punktid loetakse alles pärast seda, kui mängija on sooritanud 2 heidet pärast STRIKE. Nende kahe heite poolt maha aetud kurikad loetakse juurde STRIKE poolt saavutatud 10 punktile.
18.4. Mängija on saavutanud SPARE, kui ta on kahe reeglipärase heitega maha heitnud kõik 10 kurikat. SPARE märgitakse võistlustabelisse kaldkriipsuga (/) ruudu paremasse ülemisse lahtrisse. Enne seda tuleb märkida vasakpoolsesse ülemisse lahtrisse esimese heitega maha heidetud kurikate arv. Ruudu punktid märgitakse tabelisse alles pärast järgmise ruudu esimest heidet, mille tulemus liidetakse SPARE-i poolt saavutatud 10-le punktile. Kui SPARE saavutatakse kümnendasse ruutu, siis tehakse veel kolmas heide.
18.5. Kui mängija ei suuda kahe heitega maha ajada kõiki kümmet kurikat, siis ta on teinud VEA (OPEN FRAME), eeldusel, et esimese heite järel püsti olevate kurikate vahel pole AUKU. Esimese heitega saavutatud kurikate arv märgitakse vasakusse ülemisse lahtrisse ja teise heitega saavutatud kurikate arv paremasse lahtrisse. Kui mängija ei suutnud teisel heitel maha ajada ühtegi kurikat, siis märgitakse võistlustabelisse kriips (-) ülemisse paremasse lahtrisse. Ruudu punktid märgitakse kohe pärast teise heite sooritamist.
18.6. AUGUKS (SPLIT) kutsutakse kurikate asendit, kui juhtkurikas (nr.1) on maha aetud ja
a) vähemalt üks kurikas on maha aetud kahe või rohkemate kurikate vahelt (näit. 7-9 või 3-10)
b) vähemalt üks kurikas on maha aetud kahe või rohkemate kurikate eest (näit. 5-6).
AUK märgitakse tabelisse ringina ( O ) sellesse ruutu, kus see juhtus vasakusse ülemisse lahtrisse. Esimese heite poolt maha aetud kurikad kirjutatakse ringi ( O ) sisse enne teise heite sooritamist. Kui mängija saavutab SPARE, märgitakse paremasse lahtrisse kaldkriips ( / ), kui ta seda ei saavuta, siis märgitakse parempoolsesse lahtrisse teisel heitel saavutatud kurikate arv, v.a. juhul kui ei suudeta maha ajada ühtegi kurikat ja lahtrisse märgitakse kriips ( - ).
Punktid igasse ruutu, millesse ei saavutata SPARE-i, loetakse kohe pärast teise heite sooritamist. SPARE-i puhul märgitakse punktid pärast järgmise ruudu esimese heite sooritamist.
18.7. Üleastutud heide märgitakse tähega ( F ) (foul) sellesse ruutu, kus see toimus ja selle heitega maha aetud kurikaid ei loeta tulemusse.
18.8. „Automaatne tabelipidaja” peab näitama võistluste ajal ainult võistlustulemusi, võistluse kulgu aeglustavad animatsioonid tuleb välja lülitada. “Automaatse tabelipidaja” vigade korral (tegelikkusest erinev kurikate arv) tuleb sellest teavitada koheselt peakohtunikku või tema poolt volitatud isikut, kes teeb tabelisse paranduse koheselt, enne järgmise heite sooritamist.

19. Võistluste võitmine
19.1 Võistluse võidab mängija või võistkond, kes saavutab enim punkte.
19.1.1 Võrdsete punktide korral on võitja mängija või võistkond, kes on saavutanud parema viimase sarja tulemuse.
19.1.2. Selle võrdsuse korral arvestatakse eelviimase jne sarja tulemust.
19.2. Händikäp-iga (etteandega) võistluste puhul on võrdsete punktide korral võistluse võitja alati mängija või võistkond, kes saab vähem händikäp-i punkte. Kui see on sama, siis lähtutakse võitja määramisel punktist 19.1.
19.2.1 Ühe individuaalse sarja maksimumtulemuseks saab olla 300 punkti, seda ka händikäpiga ja muudes eriformaatides võistlustel (näit no-tap), sõltumata visatud tulemusele lisanduvatest händikäpi punktidest.
19.3. Finaalis järgitakse võrdsete punktide puhul järgmisi reegleid:
19.3.1. Kui finaal moodustub mitme erineva võistluse osadest, siis paremus määratakse eri osades punktide 19.1 ja 19.2 alusel;
19.3.2. Kui võistlus lõpeb round-robin-vooruga või sellele järgnevate kohafinaalidega, määratakse round-robin-vooru järjestus järgmiselt :
a) Samade punktide puhul on eespool see, kelle puhas (boonusteta) punktisumma round-robin-voorust on parem;
b) Kui puhas tulemus on sama, siis eespool on omavahelise mängu võitja;
c) Kui omavaheline matš on jäänud viiki, siis on eespool see, kellel on round-robin-voorus rohkem võite;
d) Kui ka võitude arv on sama, siis on eespool see, kellel on round-robin-voorus väiksem parima ja halvima sarja vahe;
e) Kui ka parima ja halvima sarja vahe on sama, määrab paremusjärjestuse parim sari round-robin-voorust.
19.3.3. Kui kohamängudes jõutakse selle lõpul viigini, mängitakse ümber 9. ja 10. ruut kuni võitja selgumiseni. Alustaja selgitab loos. Kui mängitakse rajapaaril, siis alustatakse ümberviskeid rajalt, millel mängija sarja lõpetas. 9. ja 10. ruudu ümbermängimine tähendab, et võistlejad mängivad uue mängu, millest mängitakse ainult 2 viimast ruutu.
19.3.4. Võistkondliku võistluse puhul valib iga võistkond ühe (1) mängija, kes sooritab 9. ja 10. ruudu ümbervisked.
19.4. Kui võistluse võistlusjuhendis on antud mingi muu viis samade punktide korral lahenduse leidmiseks, võib juhinduda ka sellest.
19.5. Rahvusvaheliste võistluste paremusjärjestuse määramisel tuleb juhinduda WTBA reeglitest.

20. Protestid
20.1. Võistluse või kaasvõistlejate vastu esitatud protestid (võistlusreeglite rikkumised, ebaõiged võistlustulemused) peab tegema suuliselt võistluste peakohtunikule võimalikult kohe pärast juhtunut ja hiljemalt 1 tunni jooksul pärast võistlusvooru lõppu. Sama protest tuleb esitada kirjalikult 24 tunni jooksul pärast juhtunut või hiljemalt enne autasustamist, olenevalt kumb tähtaeg saabub varem. Kui peakohtunik on ise märganud juhtunut, võib ta vabastada kirjaliku protesti esitamisest, kuid ta peab tegutsema punkti 20.2 kohaselt.
20.2. Peakohtunik peab protesti lahendamata viivituseta kirjaliku otsusega ning andma otsuse kätte (või vähemalt teavitama põhisisust) protesti esitajale ja teavitama protestist ning selle suhtes vastuvõetud otsusest EVML'i bowlingu sektsiooni juhatust (vt ka p 22). Otsusele võib esitada kirjaliku apellatsiooni EVML-i sektsiooni juhatusele 7 päeva jooksul sellest teada saamisest, kes peab selle lahendama omakorda 7 päeva jooksul apellatsiooni saamisest. Suulise protesti puhul ning selle rahuldamisel ei ole eelnimetatud protseduur vajalik.
20.3. Protestiga tuleb lisada võistlusmaksu suurune summa, mis makstakse tagasi, kui protest rahuldatakse. Olenevalt situatsioonist võib peakohtunik protestimaksust ka vabastada.
20.4. Erisituatsioonides võib korraldaja läbi vaadata ka hiljem esitatud protestid või märkused, kui nende põhjus on selgunud alles hiljem.

21. Mängijate klassifikatsioon
21.1. EVML’i bowlingu sektsiooni registreeritud mängijad jagatakse mängutugevuse alusel viide klassi (M, A, B, C, ja D). Klassidesse arvamine toimub klassi määramise hetkel kehtiva võistluskeskmise alusel.
21.2. Esimest korda saab klassifitseerida mängijat, kui ta on mänginud võistlustel vähemalt 20 sarja (ühe või mitme aasta jooksul). Kuni Ametliku Võistluskeskmiseni (AVK, meestel 150 võistlussarja, naistel 100 võistlussarja) kasutatakse võistleja klassifitseerimisel mängitud sarjade võistluskeskmist.
AVK määratakse mängijale viimase mängitud 150 (naistel 100) võistlus­sarja (kaasa­arvatud uuestimängimised ja finaalid) tulemusena. Tulemused võivad olla saavutatud ühe või mitme aasta jooksul.
AVK avaldatakse iga kuu 1. kuupäeva seisuga.
21.3. Klasside vahetumine toimub kaks korda aastas, 01.03 ja 01.09. Mängija võib keskmise alusel tõusta või langeda rohkem kui ühe klassi võrra. Informatsioon mängijate klasside kohta avaldatakse koos AVK avaldamisega.
21.4. Klassifitseerimise piirid :
- M klassi kuuluvad mängijad, kelle keskmine on 200,0 või rohkem
- A-klassi kuuluvad mängijad, kelle keskmine jääb 190,0 ja 199,9 vahele.
- B-klassi kuuluvad mängijad, kelle keskmine jääb 175,0 ja 189,9 vahele.
- C-klassi kuuluvad mängijad, kelle keskmine jääb 155,0 ja 174,9 vahele.
- D-klassi kuuluvad mängijad, kelle keskmine on alla 155,0
Algaja mängija märgitakse D-klassi. Erandi moodustavad mängijad, kellel on juba mõne muu riigi võistluskeskmine varasemast ajast (näiteks mängija elamaasumine Eestisse), kellele määratakse klass vastavalt sellele.
M-A-B-C-klassi tõusnud mängija ei saa kunagi langeda D-klassi.
Mängija, kes ei mängi aasta jooksul ühtegi võistlussarja üheski hallis, säilitab oma klassi ja keskmise.
21.5. Juhtudel, kus on selgelt näha, et võistleja peaks kuuluma kõrgemasse või madalamasse klassi, kui ta tegelikult võistleb, on EVML’l õigus kontrollida mängija tegelikku klassi. Madalamasse klassi võib mängijat arvata vaid siis, kui tal on pikaajaline võistluspaus, haigus vms. põhjus. Sellise mängija puhul kasutatakse klassi (C-klassis 175,0) ülakeskmist kuni ta saab täis vajalikud 20 sarja klassi määramiseks

22. Karistused
22.1. Registreeritud mängijale või klubile, kes ei järgi EVML’i võistlus- või muid reegleid või kes toimib EVML’i eesmärke solvaval moel, võib karistusi määrata käesolevas punktis sätestatud korras (slow bowling'u osas vt p.17).
22.2. Peakohtunik võib määrata karistusi ja vajadusel kõrvaldada võistleja, kes käitub sobimatult, kärarikkalt või muul moel heade tavade vastaselt, võistlustelt.
Peakohtunik võib kahel esimesel rikkumisel võistlejat hoiatada (vastavalt valge ja kollane kaart, ei ole karistused), kolmandal korral määratakse karistus (punane kaart).
Karistusteks võivad olla ruudu tulemuse annulleerimine, võistlustelt kõrvaldamine ja/või võistlustulemuse annulleerimine.
Eriti olulise rikkumise korral võib määrata kohe ükskõik millise eelpool toodud karistuse. Peakohtunik peab kohe kõrvaldama võistleja, kes püüab ebaausate võtetega parandada oma tulemust või rikub punkti 11.4. Peakohtunik peab kõrvaldama võistlustelt mängija, kes sihilikult ebaausate võtetega püüab mõjutada võistlustulemust. Kõikidest sellistest rikkumistest tuleb koheselt kirjalikult teatada EVML’i bowlingu sektsiooni juhatusele.
Tahtliku üleastumise korral kasusaamise eesmärgil ei ole mängijal õigust samas ruudus teiseks viskeks. See ei pruugi kaasa tuua tema kõrvaldamist võistlustelt.
Võistlustelt kõrvaldatud mängija näidatakse ära võistlejate osavõtu arvus.
Peakohtunik võib sekkuda pealtvaatajate häirivasse tegevusse.
22.3. Klubi võib jagada karistusi oma sisemiste reeglite kohaselt. Soovi kohaselt võib klubi esitada võistleja karistamiseks EVML’ile ( ajutine võistluskeeld ).
22.4. EVML bowlingu sektsiooni juhatus võib määrata karistusi klubidele ja registreeritud mängijatele temale esitatud apellatsioonide ja käesolevate võistlusmääruste p 22.3. ja 22.5. -22.8. raames. Võistluskeeldude määramine on EVML bowlingu sektsiooni juhatuse ainupädevuses. Võistluskeeldu puudutavad karistused tuleb EVML’is fikseerida.
22.5. Dopingujuhtumitel määratakse karistus järgnevate reeglite alusel:
- Ajutine võistluskeeld - reeglina esimesel korral üks aasta.
- Korduva dopingukasutamise korral - eluaegne võistluskeeld
Dopingainete määramisel lähtutakse EOK nimekirjast.
22.6. Mängija või võistkonda kuuluv liige (treener, klubi juhatuse liikmed) ei tohi ise või oma esindaja kaudu sõlmida kihlvedu oma võistlustulemuse peale. Rikkumise puhul määratakse karistuseks reeglina kaheaastase võistlus- ja korralduskeeld.
22.7. Klubile, võistkonnale või mängijale, kes eelnevalt lepib kokku võistluse tulemuse, määratakse reeglina kaheaastane võistlus- ja korraldamisõiguse keeld. Kokkuleppest peab olema kindlad tõendid.
22.8. Igasugused tagasikutsumised otsustab EVML’i bowlingu sektsiooni juhatus.
22.9. Klubid peavad kontrollima, et karistusmeetmeid järgitakse ja teavitama sellest EVML’i bowlingu sektsiooni juhatust.

23. Esindamisõigus
23.1. EVML’i registreeritud mängija, kes vahetab klubi, üleminek ühest klubist teise vormistatakse EVML'i juhatuse poolt kehtestatud korras.
23.2. EVML’i registreeritud mängija ei pea kuuluma elukohajärgsesse klubisse. Klubi peab olema registreeritud tegevuskohajärgselt.
23.3. Klubi vahetades jääb mängija klass samaks, mis tal oli klubi vahetamise hetkeks.

24. Võistluste TV-ülekanded
Tiitlivõistluste televisiooniülekannete tegemiseks on EVML’il ainuõigus teha lepinguid teleülekannet tegeva telekanaliga. Teistest võistlustest televisiooniülekannete tegemisel peab korraldaja teavitama EVML-i bowlingu sektsiooni juhatust televisiooniülekande toimumisest.

25. Muud reeglid
Kõikidel käesolevates määrustes käsitlemata juhtudel ning Eestis toimuvatel rahvus­vahelistel võistlustel lähtutakse WTBA reeglitest.

26. Muudatused
EVML’il bowlingu sektsiooni juhatusel on õigus teha muudatusi nendesse reeglitesse, kui see osutub vajalikuks


Võistlusmäärused on kinnitatud EVML juhatuse koosolekul 07. augustil 2009.a.

Logo

Bowling

  • Eesti Veeremängude Liit MTÜ
  • Mõtuse tn. 36
  • Tallinn 12620
  • bowling@evml.ee