EestiMV2019 projektor

Ajalugu ja tänapäev

Palliveeretamise mänge sihtmärkide tabamiseks on maailmas mängitud aastatuhandeid. Veeretamismängule viitavaid esemeid on leitud väljakaevamistel Egiptuses ning mille vanuseks hinnatakse rohkem kui 5000 aastat. Ajaloolisi märkmeid bowlingumängu sarnaste mängude mängimise kohta leidub Euroopas alates keskajast.

Piirkonniti on tänapäeval levinud veeremängude mitmed erinevad variatsioonid nagu itaalia bocce, prantsuse petanque, inglise murukeegel jne. Kaasajal enim populaarsust ja tuntud on kogunud aga kümne kurikaga veeremäng - bowling.

Tänapäevase väljanägemisega bowling on pärit Ameerikast, kuid selle juured ulatuvad Euroopasse. Koos väljarändajatega levisid ka veeremängude mitmed eri variatsioonid Ameerikasse. Umbes sel ajajärgul koliti ka ”tehnika” varjualustest siseruumidesse - kus olid maas kas puust- või päikesepõletatud savist rajad.

Mängul oli aga Ameerikas tõuse ja mõõnasid. Kihlvedude tõttu keelati 1841 aastal üheksa kurikaga veeremängude mängimine. See aga ei vähendanud mängude populaarsust. Arvatakse et just keelust mööda hiilimiseks lisati mängu kümnes kurikas - sellega tekkis uudne veeremäng – bowling.

Ühtsed mängu reeglid kehtestas 1895 aastal New York'is asutatud American Bowling Congress (ABC). Euroopasse saabus bowling 1909 aastal ning levis kiiresti kogu Põhja-Euroopas. 1926 loodi IBA (International Bowling Association), kuhu kuulusid Taani, Soome, Saksamaa, Hollandi, Norra ja Ameerika Ühendriigid. Esimesed rahvusvahelised turniirid peeti 1926 Rootsis, 1934 New York'is ja 1936 Berliinis.

pinboys

Kurikate paigaldus masina leiutas Gottfried Schmidt juba 1936 aastal, kuid nende tootmist ja kasutamist alustati alles 1952 aastal. Enne seda paigaldati kurikaid käsitsi. Automaat-seadmete levik tõi USA-s kaasa bowlingu popularsuse tohutu kasvu.

1952 aastal loodi rahvusvaheline föderatsioon FIQ (The Federation Internationale des Quilleurs), millel on alates aastast 1979 rahvusvahelise olümpiakomitee tunnustus. Esimesed maailmameistrivõistlused bowlingus peeti 1954 aastal. Osales 58 sportlast seitsmest riigist. Naised said MM-il esimest korda ametlikult osaleda 1963. Olümpimängude kavas oli bowling 1988 Soul OM-il näidisalana.

1958 aastal loodud PBA (Professional Bowling Association) on mõeldud profisportlastele, kus osaleb tänasel päeval 3500 bowlingusportlast. Tänapäeval on bowling on enam kui 100 miljoni harrastajaga, 10 miljoni võistlussportlase ja 250,000 bowlingurajaga üks suurematest ja paremini organiseeritud spordialadest maailmas.

Eestisse jõudis bowling 1996 aastal ning arenes seejärel tormiliselt. Edusammude kinnituseks osaleti juba 1997 aastal rahvusvahelistel võistlustel - AMF Bowling World Cup-il Kairos. Peale seda on Eesti sportlased aktiivselt osalenud erinevatel turniiridel ja võistlustel nii kodu kui välismaal. 2003 aasta MM-il Malaisias esindas Eestit esmakordselt nii meeste kui naiste koondis.

Eestis ühendab bowlingu harrastajaid Eesti Veeremängude Liit (EVML), mis on 1931.aastal asutatud samanimelise organisatsiooni tegevuse jätkaja. Hetkel kuulub EVML-i 12 spordiklubi ligi 300 bowlingusportlasega üle Eesti. Alates 1999 aastast toimuvad igal aastal Eesti meistrivõistlused. Alates 2001 aastast peab EVML Eesti bowlingumängijate reitingut (ehk edetabelit.)

bowlingusaal


© 2008 EVML, teksti koostasid: Marik Lutter, Tauno Timmermaa

Logo

Bowling

  • Eesti Veeremängude Liit MTÜ
  • Mõtuse tn. 36
  • Tallinn 12620
  • bowling@evml.ee