Mänguvahendid

Kurikad bowlingurada

Kurikaid on rajal 10 ja nad asetsevad kolmnurga kujuliselt. Vastavalt asukohale antakse kurikatele järjekorranumbrid (1-st 10-ni). Kurikad on valmistatud vahtrapuust ja kaetud plastikuga. Kaasajal valmistatakse ka läbinisti plastist kurikaid.

kurika kõrgus
15 tolli ~ 38 cm
kurika läbimõõt
4¾ tolli ~ 12 cm
raskus
3,4 kuni 3,6 naela ~ 1,6 kg

Rajad bowlingurada

Bowlingurajad on kaasajal enamasti laminaatkattega. Vanasti kasutati puukattega radasid, mis koosnesid 39-st pikuti kokkupandud vineer-liistust. Kaasaegsetele laminaatidele on need nn ”liistud” joonistatud, samuti on rajale kantud nooled ja märgid, et oleks kergem kurikaid sihtida.

Raja pikkus viskejoonest peakurikani on 60 jalga (~18m), laius on 1,05m. Mängijate poolses osas on raja pind umbes 40 jala (~12m) pikkuselt kaetud spetsiaalse õliga, mis kaitseb rada kulumise eest.

Kingad

Erijalatsite kasutamine on vajalik hoovõturaja kaitsmiseks. Bowlingukingade nahktald võimaldab viske viimasel sammul hoogu libisedes pidurdada. Parematel bowlingukingadel on tallad erinevad, kuna üks tald on libisev ja teine mitte. Paremakäelistel on libisev vastavalt vasaku kinga tald, vasakukäelistel vastupidi. Saalikingad on aga kõik ühesuguse libiseva tallaga.

Saalipallid

Bowlingusaalides on mängijate kasutada palju erinevat värvi saalipalle. Kuid millist neist mängimiseks valida?

Esimene asi mida bowlingupalli juures vaadata on kindlasti selle kaal, kaalu märgivad numbrid pallide peal. Pallide kaal on vastupidiselt populaarsele arvamusele inglise naeltes, mitte kilogrammides. Vahemik on 6 kuni 16 naela. Soovituslik on valida meestel palle 13 – 16, naistel 10 – 14 ja lastel 6-10. Kindalsti tuleks lähtuda ka oma kehalistest võimetest ja füüsilisest vormist.

Teine asi mida jälgida on palli aukude suurus (erinevatel pallidel on erineva suurusega augud!). Sõrmed peavad olema aukudes paraja tihedusega, eriti pöial.

Isiklik pall

Isikliku viskekuuli soetamise põhjus on äärmiselt lihtne: oma käe järgi puuritud palliga on tunduvalt kergem mängida ning inimene jõuab kasutada raskemat palli (mida raskem pall, seda suurem löögijõud). Samuti on palli haare alati samasugune ega pea harjuma erinevate aukudega. Alati ei pruugi saalis olla see sama pall vaba, millega on harjutud mängima. Oma kuuli soetamisel peaks kindlasti kaaluma enne, kas osta endale otse- või vindipall. Otsepall on oma ehituselt täpselt samasugune nagu saalipall.

Vindipall

Kõigepealt kummutame ühe pühapäevamängijate seas levinud arvamuse, et vindipallid on mingid imepallid, mis raja peal iseenesest pööravad ja kõik kurikad igakord maha löövad. Samuti on vale arvamine, et vindipallid on eksetrilised ning seepärast iseenesest liiguvad rajal kaare kujuliselt.

Mida pall rajal teeb sõltub ikka sellest, kuidas mängija on palli tööle pannud (rajale pöörlema lasknud). Vindipalli eriline pinnamaterjal ja sisu aitavad mängija poolt soovitud liikumisele kaasa (iseenesest ei juhtu mitte kui midagi).

Kuid miks üldse vindiga visatakse, on kindalsti küsimus, mis paljude peas mõlgub... Tegelikkuses on nii, et strike tuleb 100% kindlusega ainult siis, kui pall läheb kurikapatarei sees vastu viiendat ehk keskmist kurikat. Otsepall liigub patarei sisse väga väikese või olematu nurga all, seega on tal väga raske liikuda patarei keskele. Vindipall liigub aga patareisse nurga all ja nii suureneb märgatavalt strike'i protsent.

Kuidas vindipall rajal töötab, sõltub ka rajal olevast õlist. Suurema õlikoguse korral libiseb pall kauem enne kui kurikatesse pöörab. Seepärast on olemas väga palju erinevaid vindipalle (erinevate rajatingimuste jaoks).

Kui mängijal on tõsine huvi bowlinguga tegeleda, mängimas käiakse juba vähemalt korra nädalas ning osaletud ka esimestel võistlustel - on soovitav mõelda vindipalli muretsemise peale.


© 2008 EVML, teksti koostasid: Marik Lutter, Priit Alep

Logo

Bowling

  • Eesti Veeremängude Liit MTÜ
  • Mõtuse tn. 36
  • Tallinn 12620
  • bowling@evml.ee